Mida tuleks teada koera ja lapse koos kasvamisest?
(66)Koera omamine annab palju kaasa laste vastutustundlikkuse arendamisele. Koertega koos kasvavad lapsed on seltskondlikumad nii inimeste kui ka loomadega. Lastel on ka paremad suhtlusoskused.

Teatasite kommentaari ebasobivusest.
Kontrollime Teie teadet esimesel võimalusel.
Vähemalt üks väga rumal õpetus on siin täiesti süüdimatult ära toodud - jäetagu koer rahule, kui too sööb ja magab.
Koer on inimesega koos elades KÕIGE MADALAM karjahierarhias. Inimese vaevu käimaõppiv laps on kõrgem olend karjahierarhias kui koer ja selle selgitamine koerale on peremehe e karjajuhi kohus. Koer peab lubama lapsel oma magamiskohas olla, peab loovutama oma toidukausi jne. Ja seda tagab üksnes see, et peremees need asjad selgeks teeb. Muidugi tuleb ka lapsele õpetada seda, et koera ei tohi asjata tülitada ega kiusata, aga ka koerale tuleb selgeks teha, milline on tema ja lapse positsioonisuhe selles peres. Kui see on paigas, siis on tagatud ka lapse ja koera ohutus. Mida enam õpetada last koera eest taanduma, seda suuremat üleolekut koer lapse suhtes tunneb.
tädi maalil ju jumalast õigus. Näen seda endagi koera ja laste pealt. Koer kutsikast saati harjutatud, et söögi ajal tema häirimine ei ole põhjus uriseda v hambaid pereliikmele kätte lüüa. Ja seis selline, et ma ei pea kartma, et laps tadmatusest mõne vale lükke teeb ning koer teda seetõttu naksaks. Kasped elanud juba kolm aastat koeraga ja pole mitte ainsamat probleemi olnud- vastupidi, koer on lastele suur sõber. Just nii peaksidki ühe pere elusolendid kõik omavahel toimima.
----Koer peab lubama lapsel oma magamiskohas olla, peab loovutama oma toidukausi jne. Ja seda tagab üksnes see, et peremees need asjad selgeks teeb.-----
Nii rumalat kommentaari nagu Teie oma praegu, annab otsida.
Esiteks, koera pesas ja/või magamiskohas EI TOHI IIALGI laps viibida ega oleskleda!! See teeb koera tigedaks ja põhjusega: sest ära on võetud tema ainukene privaatne koht, mis tegelikult on mõeldud koera kohaks!
Teiseks, koera söögiajal, täpselt nagu inimese söögiajalgi, ei tohi koera TAHTLIKULT häirida!
Kolmandaks, lugege artikkel uuesti üle - siis saad aru, et keegi pole selles loos iial öelnudki midagi nii rumalat, et last tuleb õpetada koera eest taanduma!
Soovitan Teil tõsiselt minna koertekooli enne, kui mõtlete veel oma rumalaid teooriaid koerakasvatuse osas valgustada. Väga tõsiselt ja siiralt.
koerte dreseerimine 23.01.2012 16:09
N.n.koertekoolis õpetatakse koera käest kaussi nii kaua ära kiskuma kui koer enam ei urise. Iga rünnak peremehe suunas on karistatav. Seda ka siis, kui peremees koera kiusab. Inimene on koera peremees, mitte vastupidi. Koer peab olema peremehele alluv. Ja kui koer ükskõik missuguse pereliikme suhtes ründavalt käitub, on ta kasvatamatu ja sellisest käitumisest mitte lahti saamine tähendab seda, et koer tuleb n.ö. magama panna. Seda õpetatakse koerte allumisdrezuuris. isiklikult olen kohanud koera, kes oli võimeline ründama kõiki pere iminliikmeid, kes kõik pidevalt jälgisid, et koera mitte ärritada. Ainukese erandi moodustas pere kass, kes oli osanud koera paika panna. Koer keeras pea ära, kui kass ta kausi kallale läks, aga inimesed sikutasid koera tühja kaussi tihtipeale ahjuroobiga endale lähemale.
Ah minge metsa oma hierarhiaga. Koer ja inimene ei moodusta ühte karja. Koer ja inimene on erinevatest liikidest "loomad," kes peavad omavahel suhelda oskama. Koeral peavad olema kindlad reeglid, mis on lubatud ja mis lubamatu. Samamoodi lapsel.
Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks lapsel lubama koera tülitada kui koer sööb või magab. Ma ju ise ka ei tee seda ja mu koerad ei ole sellest pöörasteks murdjateks muutunud. Väita, et koeral tekib lapse vastu austus kui laps ta pessa ronib ja söögikausi juures segab, on päris meelevaldne. Kusjuures mu oma koer on sedasi üles ehmatanud, et magas sügavalt oma pesas ja ma koperdasin sinna otsa. Koer kargas ehmatusest poole meetri kõrgusele samal ajal põrgulikku urinat tehes. Kui vaatas, et see olen hoopis mina, mitte mõni vaenlane, ehmatas endal hinge kinni ja kukkus "vabandama." Ma küll ei tahaks, et midagi sellist juhtub kui laps magavale koerale "sülle" kargab.
Üleüldse, miks peaks väikelast laskma koera pessa ja koera kausi juurde? Koer lakub õues posti pealt pissi, haukab hea suutäie surnud kassist, lakub oma taguotsa ja te lasete lapsel koeraga ühes pesas magada ja näppida kaussi, mida koer just lakkus? Ma ei ole mingi puhtusehull, aga koera kauss ja ase on väikelapse jaoks liiga räpased.
TO: tädi maali 01.02.2012 14:23
Ma ei tea millises karjas sa elad , kuid kui sul oleks koer ja (väike)laps , siis teaksid et koerad on vägagi targad . Koer saab kohe aru et laps on väga tähtis peremehele ja seetõttu ei tule ta lapsele kallale kuna teab et see võib talle(koerale) pahasti lõppeda.
Nõuanne sulle : kui hangid endale koera : tee talle selgeks kohe kus on "koera koht" , kus koer magab , kus koer sööb. Ja kui sa austad koera siis austab ka koer sind ! Seega ära sega kui koer sööb ja ära torgi teda kui ta magab !
Nõuanne sulle : kui "hangid" endale lapse : siis tee endale selgeks : kus magab koer ja kus magab laps : kus sööb koer ja kus sööb laps !
Nõuanne sulle : kui lähed seenele ja näed magavat karu , siis ära teda mine äratama ;-)
Tülgastav "vana kooli" inimene, kes ei pea looma millekski. See, mida Sa kirjeldasid, ei ole karjasuhe vaid orjasuhe. Nii tekivadki allasurutud loomad, kes mingis olukorras ootamatult käituvad.
Kasvasin minust suurema koeraga, kellega sai mürades maadelda, minu ranne tema lõugade vahel, tundmata hetkekski hirmu, et ta end unustab. Kuid selle peale, et koera söögi ajal segama minna, ma küll ei tulnud. Sa vanamutt vajad abi... Koera söögi ajal segades põhjustad kugistamist (kui mitte agressiivsust) mis võib äärmuslikul juhul loomakese tappa... Samamoodi on Sinu haiges hierarhias peremees "kõrgem" kui laps. Paned lapsele ka taldriku ette ja hakkad seda eest ära võtma ja siis jälle tagasi asetama? Hakkad last ka magamise ajal üles ajama, lihtsalt seetõttu, et talle selgeks teha, et oled karja pea?? Hälviku mõttelaad...
MUki vana.kala(at)email.isp.ee 20.01.2012 13:39
Aga miks peaks õpetama üleolekut? Jah, tean, et mõne koeraomaniku mõnu ongi tunnetada loomast üleolekut, piitsa ja präänikut jagades, aga tark, arukas loom tunneb selle ära jja ainult ootab, millal sellele jupijumalast peremehele tagasi teha. Ja see ei jää tulemata. Ainult usaldus ja kummagi poole vajadusete aktsepteerimine tagavad edu (ja selle, et koer last ära ei söö, kui too koera toidukausi endale anastab). Muidugi - koeri on igasuguseid, ona rakatseid, kes mõsitavad ainult karistust,ja samas on ka selliseid inimlapsi. Vihast kriitikat ootama jäädes nii looma- kui ka lastearmastajatelt ja - vihkajatelt !
keegi ei rääkinud ju üleolekust looma suhtes, vaid tuleb tekitada olukord, et koer ei hakkaks ise üleolekut näitama, vat siis on kuri karjas, kui ta sedasi teeb ja lapsele kallale läheb kui laps kogemata teda segab. Loomulikult ei tähenda see seda, et koera alati söögiajal segada võib, kuid kui sedasi juhtub, siis on vaja, et koer sellesse rahulikutl suhtub ja ei naksaks. Eks lapse kasvades saab hiljem selgitada talle,et on mõistlik koera mitte söögi ajal segada,
Hundisilma Turvamees 20.01.2012 13:55
•Koera peab alati rahule jätma kui ta sööb, teeb hädasid või magab....
Sööjat ja s'ttujat ei segata. Käib ka inimeste kohta...
Vaata penide kohta saavad endamik inimesi seda aru, et ei segata, kui aga lõunat sööma lähed siis 90% kaassööjatest arvab, et nüüd on paslik aeg täissuuga oma mula tulla ajama.
koertel on koerte kombed 20.01.2012 13:58
koera ei tohi suhtuda nagu inimesse - tema tegemistel on teised motiivid kui me tihti arvata võime. nt Turovski rääkis oma loengus sellise loo, et kui peremees on õnnetu/stressis, siis koer saab sellest aru ja tuleb paneb pea peremehe põlvele.Sellest peremees mõtleb, et oi, ta tuli lohutama mind. Tegelikult ootab koer tegevusjuhiseid, mida karjapea kriisiolukorras talle andma peaks ja samal ajal hoiab ta peremehe ligi, et juhul kui juhiseid ei tule, siis ise karjajuhi roll esimesel võimalusel üle võtta. Nii käib looduses. Ja sellega peab arvestama.
Koerad on karjaloomad ja neil on oma hierarhia. Sinu pere on tema kari. Ja selleks, et ei tekiks konflikte (ehk et tema ei peaks kellegiga hierarhilise taseme vahetust võimalikuks) ongi kõige lihtsam indikaator see, et kellega koer oma toitu jagab. Eesõigus on karjas kõrgemal tasemel oleval isendil. Seega, koera peab harjutama (ka tema enda turvalisuse nimel), et ükskõik kui maitsva konditüki võib iga pere liige talt hambust ära võtta, ilma et koer urisekski. See ei ole alandav suhtumine koera/loomadesse vaid temale arusaadavalt käitumine. Ja kui koer saab aru, mis ta ümber toimub, siis on ta ka väga rahul, sest ta võib ju hierarhias kõige madalam olla aga see on ju ka hoolitsevas peres mõnus koht.
Ma olen ka koeradest niimoodi aru saanud, et koer peab peres olema madalam kui muru, siis on kõik paigas ja koer on ise sealjuures rahul ning õnnelik. See ei tähenda, et koera kuidagi alandatakse ja kindlasti ei tohi lapsed koera meelega kiusata vms. samas toepoolest kui laps võtab koeralt kondi, siis tuleb seda lasta sündida ja teha lapsele peapesu hiljem, et ta tulevikus sellise asjaga ei tegeleks (ei ole viisakas). Koerale peab jääma aga mulje, et nii on lubatud.
vene meedias oli hiljuti kole lugu: koer läks armukadedaks pärast beebi kojutoomist (ta polnud enam ainus nn. tähelepanu objekt) ja öösel läks beebi tuppa ja beebile kallale. Suur õnnetus oli.
...ja sellel on ka vaid üks ainuvõimalik põhjus: seda koera ei valmistatud beebi tulekuks ette ning tegelikult on koer lihtsalt sõna selle otseses mõttes ära hellitatud - ma ei kujuta ette, kui minu koer käituks nõnda nagu tolle venemaa kodaniku oma!! Asi on KASVATUSES kinni. Punkt.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka tädu maalile(18:50 20.01).
ma olen alati mõelnud, kust ja miks selliseid kitsarinnalised inimesed tulevad nagu hunud - minu moodi on õige ja kõik ülejäänu teevad valesti/on nõmedad jne?? mingi lapsepõlvetrauma?
Maarja, ema ja tõukoerapidaja 19.02.2012 03:18
Vat, mina pean kodus saksapointerit, kes on äärmiselt aktiivne ja domineeriv tõug, kuid minu lapsed käivad temast mööda ja ka juhtub et vahel tema pealegi päeva jooksul palju kordi. Ka ei pahanda koer kui laps kogemata tema toidukausi juurde läheb, sest see on meil paika pandud. Küll lapselt maiuse näppamisega on veits tegu, aga jah. Usse minu lapsed küll nüüd kindlasti ei saa, sest selleks on olems ussirohud loomadel mida tuleb kindla aja tagant anda. :)
Targem mida teha! 20.01.2012 23:14
Pudulojused elavad laudas, inimesed toas! Nii lihtne see ongi! XXI sajand, mitte 18!
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Turvale(23:13 20.01).
Su lemmiksõna ikka näib veel see 'pudulojus' olevat ;))) Kas sa koolis ei õppinud, et koeri ja kasse ja muid niisuguseid kodulemmikuid ei nimetata pudulojusteks?! Sa vist oledki nii rumal, et isegi varasematest vihjetest selle kohta aru pole saanud ;) - antud teema ei räägi pudulojustest, tola. Jutt käib koertest :)))))) Küsi oma emme käest, kes on koer, eksole ;))
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka tädu maalile(18:50 20.01), jah...(18:56 20.01) ja loomulikult...(02:37 21.01).
pudulojus on kõige tõupuhtam eestikeelne sõna, mida kasutatakse loomade kohta kellest tolku pole, kes ei mune, ei anna piima ei anna liha, kes ei vea vankrit ega atra ega oska muud peale sitsimise ja klähvimise. Otseöeldes sööb ja s..tub. Täpselt nagu sinu peni! Või samastad end nendega, et tühja asja peale solvuma kukud?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Turvale(23:13 20.01) ja Targem mida teha!(23:14 20.01).
Inimene on ka vaid üks loomaliik, elik pudulojus, kes juhtumisi käib kahel jalal. Sööb ja sigib ja teeb kõiki muid bioloogilisi värke nagu iga teine pudulojus. Paraku on sellele pudulojusel üks tobe omadus või võime - oma lollusi taasesitataval viisil presenteerida.
Minu vanavanemad, kes eluaeg talu pidasid ütlesid ikka: looma koht ei ole toas. Selle, et koer või kass elab inimestega ühes ruumis, on tinginud korterites elamine. Seega, tuleb siis vastavalt sellele ka uute oludega kohaneda ning õppida loomaga koos elama. Ma pole mingi asjatundja koerte-kasside pidamise alal, aga alati, kui näen, mismoodi mõned lasevad oma lapsi koeri-kasse sabast sikutada ja neid solgutada ja karvadest rebida, siis tuleb ahastus peale. Ka looma peab kohtlema kui elusolendit, mitte mänguasja.



Peenralt suhu